KUVARID
Pikslite
seinad värvitakse pihustusmeetodil ühe värvitüübiga kolmest fosforist, mis helendab kas
punaselt, siniselt või roheliselt, kui see on aktiivses olekus. Iga piksli sees on kinni ksenoon
(Xe) ja neoon (Ne) gaasid.
Kui kuva kontroller tahab kindlat pikslit helendama panna, avab ta aadressi rea, mis viib selle
piksli kambrini (avamine on teostatav vooluringi sulgemisega nii, et elektrivool saaks sellest
läbi minna). Samal ajal saadab kontroller elektrivoolu mööda kuvaliini, mis liigub väljavalitud
pikslini. Elektrienergia saab avatud aadressi real laengu ja liigub läbi piksli ning läbib vastava
vooluringi. Elektripingetest tekkiv energia väljub aatomitest gaasiseguna, muutes gaasi
plasmaks.
Mateeria muutub plasmaks, kui energiaallikas läbib normaalolekus stabiilseid gaase nagu
neoon ja ksenoon. Elektrivoolus vabalt liikuvad elektronid tabavad gaasi aatomeid, luues ja
andes edasi oma energia ioonidele
annaabi.ee 
