RALPH WALDO EMERSON
pidusöömingul. Inimene, kes on oma mõttega ühtne, näeb end oma vaimusilmas
suurejoonelisena. Ta on teadlik üldisest edust, olgugi see ostetud pidevate konkreetsete
nurjumiste hinnaga.2 Mingid eelised, mingi vägi ja võim, mingi kuld ega jõud ei ole talle
vääriliseks vastaseks. Mul pole valikut, pean usaldama omaenese vaesust rohkem kui sinu
rikkust. Ma ei saa tõsta sinu teadvust enda omast kõrgemaks. Ainult täht pimestab: planeedi
kiirgus on mahedam, kuutaoline. Ma kuulen, mida sa ütled tema, keda sa ülistad, imetlusväärsete
omaduste ja järeleproovitud meele kohta; aga ma näen selgesti, et hoolimata purpurrüüdest ta ei
meeldi mulle, kui ei osutu lõpuks vaeseks kreeklaseks nagu ma isegi. Ma ei saa eitada, oh sõber,
et sinagi sisaldud Nähtumuslikkuse määratu varju kirjus ja maalitud hõlmas ka sina, kelle
kõrval kõik muu on vari. Sa ei ole Olend nii, nagu on Tõde, on Õiglus sa ei ole minu hing, vaid
selle pilt ja kujutis
annaabi.ee 
