tulevikus.Seal oli Kuu lagunenud ja maad pommitasid pidevalt meteoriiditükid.Elu oli maapeal muutunud võimatuks.Vähesed ellujääjad elasid pidevas hirmus.Ökosüsteem, sellega seotud ka taimestik ja loomastik olid täielikult hävinenud.See film pani mind mõtlema Kuu olemasolust ning samuti hävimisest,kadumisest.Kui poleks Kuud meie taevalaotuses, siis ei oleks ka erinevaid aastaaegu ning see juba mõjutaks liikide teket,arengut.Ilma Kuuta ei toimuks ka päikesevarjutust.Kuu kadumise tagajärjel kaotaksid ookeanid poole oma veest ning maailmavesi jaotuks ka üle maade laiali,kuna kaoks Kuu poolt tekitatud tõusu-ja mõõnaefekti.Kui tekib laiaulatuslik üleujutus, siis on see otseseks ohuks kogu planeedi Maa asukatele.Niisiis võib järeldada, et miski ei teki ega kao ilma põhjuseta ning kõik on omavahel seotud.Mul oleks tõsiselt kahju, kui Kuu kaoks ja mul ei tekiks võimalust kauniteks ja romantilisteks jalutuskäikudeks
taevakeha kokkupõrkel. Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on ereduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vana asfaltil ning Kuu albeedo on umbes 0,14.[1] Kuu mõjutab oma gravitatsiooniga loodeid, Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päevad oleksid kuue tunni pikkused. Kuu hoiab Maa telje ekliptilise tasandi suhtes stabiilselt 23- kraadise nurga all, tänu millele on Maa aastaajad ja keskkonnatingimused leebed. Kuu ja Maa vaheline kaugus suureneb igal aastal 3,82 ± 0.07 cm võrra, kuid see ei suurene konstantselt. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Faasid: 1
ei suudaks teda keegi takistada. Härra Maurus tahtis temale tee sulgeda, aga Ollino astus ligi ja pani käe direktori õlale ja nüüd ei tehtud Slopasevile enam mingit takistust. Otse selle vastu; tema ees avati uksed ja inimesed seisid koridoris kahes reas, kui Slopasev oma sõbraga nende vahelt läbi läks. Kui ta jõudis tagauksest tänavale, kust lühim tee tema korterini, käisid kõik paljaspäi ta järel. Taevas oli selge ja seal säras kuuta tumeduses musttuhat heledat tähte. Nõnda läksidki kõik paljaste peadega säravate tähtede all. Aga Slopasev ei saanud muidu, kui pidi rääkima oma lahkunud sõbraga Puskini suu läbi, öeldes: ,,Prostsai, moi tovarists, moi vernõi sluga, Rasstatsja nastalo nam vremja. Teper otdõhhai..." Nõnda lõppes see suurelt kavatsetud ja kaua ettevalmistatud pidu, sest polnud enam ühtegi, kes oleks tahtnud ruumi jääda, mida oli just praegu külastanud surm. Pealegi oli ju paljudel