THOMAS ALVA EDISON
1876. aastal müüs ta oma laboratooriumi maha ning liikus väikesesse külla Menlo
Parki, 40 kilomeetri kaugusele New Yorgist. Seal ta lõi endale ka uue laboratooriumi,
millest hiljem sai eeskuju mitmete modernsete uurimiskeskuste loomiseks. Ka seda
peetakse Edisoni suureks leiutiseks.
Tema esimeseks suureks leiutiseks Menlo Parkis oli õhuke fooliumplaadimängija.
Esimene masin, mis suutis lindistada ning reprodutseerida heli. Sellest saab alguse
ka Thomas Edisoni rahvusvaheline kuuslsus.
Järgmiseks võttis Edison ette oma suurima väljakutse arendada välja praktiline
hõõguv elektri valgus. Tema lõplik saavutus ei olnud ainult elektrivalguse leiutamine,
vaid kogu süsteemi välja arendamine praktiliseks, turvaliseks ning ökonoomseks
koduseks tarbeks. Pärast pooltteist aastat tööd oli edu saavutatud hõõglamp
karboniseeritud hõõgniidiga põles 13.5 tundi.
Peale elektritööstuse rajamist, suundus ta taas fonograafidega tegelema, arendades
annaabi.ee 
