Keskaegne kaubandus ning müntide vermimine
selle väärtuse. Münte võisid vermida kuningad, piiskopid ja ordumeistrid. Raha valmistati
linnale kuulunud rahapajas. Liivimaa esimesed mündid vermiti 1210. aastatel Riias. Algul
vermiti Liivimaal ainult ühte nimiväärtust, penni, ja alati ühepoolse õhukese brakteaadi.
Nii Riia kui ka Tallinna esimesi münte löödi vähe ja neile järgnes lühem või pikem
vaheaeg. Riias jätkas müntimist 1230.–1250. aastatel piiskop Nikolaus, kes vermis
kuusirbikujulist mitrat kandva piiskopi kujutisega münte.
kujul. Tallinnas hakkas raha valmistamine alles kümmekond aastat hiljem.
Hõbeda kasutamine müntides
Et Liivimaal oma väärismetalli polnud, tuli hõbe osta välismaalt. Raha valmistamine oli
keeruline protsess, millega kaasnesid paratamatud hõbedakaod. Mida väiksem oli
valmistatav rahaühik, seda rohkem kulus selle tegemiseks tööd ja seda kallim oli raha
omahind
annaabi.ee 
