Ikka selleks, et vältida suu ja hammaste haigusi ning varjutada halba suulehka. Põhjamaa elanikud hoolitsesid samuti lihtsal moel hammaste ja suuõõne tervise eest. Kuusevaiku saab pidada siinsete alade närimiskummi kaugeks eelkäijaks. Põhjamaades säilis vaigu närimine kohati isegi 19. sajandini. Närimisvaiguks sobis kuiv, läbipaistev, kõvastunud vaik, mille vanus oli mitu aastat. Lõpuks lagunes vaigukämp suus pudedaks jahuks ja selle mälumisest tuli loobuda. Selline kuusevaigu närimine puhastas suuõõnt mikroobidest, hoidis hambad valged ja terved ning vältis ka igemete haigusi. Põhimassi närimiskummist moodustab vees praktiliselt lahustumatu elastne ja valkjas kummialus. Lisaks põhikomponendile sisaldavad närimiskummid veel vahasid, emulgaatoreid, pehmendajaid, maitse-, aroom-, värv- ja kaitseaineid. Närimiskummi magustamiseks saab kasutada kas suhkrut või magusaineid. 20. sajandi
Tulemasinast jätkub sama kauaks kui 500 tuletikust. Tulemasinat on võimalik kasutada ka siis, kui see on niiskunud. Raputa vesi maha. Puhu süütemehhanism tugevalt läbi ja räksi mõned korrad, kuni tulemasin hakkab uuesti tööle. Temperatuuri korral alla 0°C tuleb gaasiga täidetud tulemasinat hoida põuetaskus, sest muidu vedel süüteaine ei gaasistu. Tuletegemine Võta pihku korralik kimp kuivi kuuseoksi ja murra need kahekorra. Kui tarvis, aseta kimpu kasetohtu, kuusevaigu tükke, laaste või muud kergestisüttivat materjali. Teise käega hoia kimbu all süüdatud tuletikku, tulemasinat või kasetohtu. Kui oksad on tuld võtnud, pööra ja liiguta kimpu seni, kuni see põleb korralikult. Aseta kimp tuleasemele ning lao peale peenikesi, pisut jämedamaid ja keskmise jämedusega puid. Pole ohtu, et tuli lämbub, kui asetad puid peale hõredalt. Sedamööda, kuidas tuli suureneb ja moodustub süsi, lisa juurde jämedamaid puid. Kui kavatsed lõkkesse
annaabi.ee 
