silmad. Esi-ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd, mida ta enne õhku hüpates tõmbab pingule õhus liuglemiseks (EE 2011). Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud (Tamm; 2008). 5 Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa – ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde – ja Edela – Eestis. Siin asustab lendorav raieküpseid ja vanu kuusesegametsi. Pesapuudena kasutatakse vanu haabu. Viimastel aastatel leitud pesapuud on olnud ainult haavad. Kuid oluline on ka kuuskede esimene vähemalt teises rindes, sest need tagavad isendile vaenlaste eest varjatuma liikumise. Lendorav vooderdab oma pesa sambla, samblike, puukõdu, männiokste, peenestatud niinekiudude ja karvadega. Tähtis on, et õõnsuste seinad oleksid paksud. Pesa tehakse puuõõnde maapinnast nii kõrgele kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele
silmad. Esi-ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd, mida ta enne õhku hüpates tõmbab pingule õhus liuglemiseks (EE 2011). Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud (Tamm; 2008). 5 Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde ja Edela Eestis. Siin asustab lendorav raieküpseid ja vanu kuusesegametsi. Pesapuudena kasutatakse vanu haabu. Viimastel aastatel leitud pesapuud on olnud ainult haavad. Kuid oluline on ka kuuskede esimene vähemalt teises rindes, sest need tagavad isendile vaenlaste eest varjatuma liikumise. Lendorav vooderdab oma pesa sambla, samblike, puukõdu, männiokste, peenestatud niinekiudude ja karvadega. Tähtis on, et õõnsuste seinad oleksid paksud. Pesa tehakse puuõõnde maapinnast nii kõrgele kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele
annaabi.ee 
