Eksami kordamisküsimuste vastused
sanglepp jt.) valget südamemädanikku. Levib enamasti pargipuudel, metsas harva,
enamasti sanglepal. Kübar poolringjas, neerjas või ringikujuline, keskelt nõgus ja
sageli allapoole käändunud servaga, kuni 0,5 m läbimõõdus, kollane, kaetud suurte
pruunide liibuvate soomustega. Noorelt söödav. Viljakehad ilmuvad mai lõpust kuni
septembrini. Metsanduslikult otsest tähtsust ei oma. Okaspuude mädanikena on
ohtlikumad männipess (Phellinus pini) ja selle teisendiks loetav kuusepess (P. pini
var. abietis). Männipess kahjustab eeskätt vanemaid mände, tekitades neil
korrosioonset südamemädanikku. Lisaks männile kahjustab haigus ka lehist, nulgu jt.
okaspuid. Viljakeha on küljega kinnituv poolringjas, kabjakujuline kuni 30 cm
suurune kübar. Kübar tihedalt kontsentriliste vagudega, hall kuni must, tihti pealt
kaetud samblikega, võib kasvada kuni 10 aastaseks. On üks ohtlikumaid torikulisi
üldse, puud nakatuvad tavaliselt oksakohtade kaudu
annaabi.ee 
