Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal, sest mehed pole veel jahilt tagasi tulnud. Loodetavasti jõuavad nad peagi tagasi ja rammu oleks meil vaja, sest talv on tulemas. Poisid otsustasid kalale minna, sest marjadest ei saanud kõhtu täis. Kala püüdmiseks kasutasid nad oda, mis oli pika varrega ja väikse luust tehtud otsaga, millel olid teravad astlad, need ei lasknud kalal oda otsast ära tulla. Nad läksid järvele parvedega, mis olid tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta lüüa. Poisid said paar punasilmset kala ning ühe kollaste täppidega suuremapoolse kala. Meie emaga keetsime sellest hea supi, panime juurde ka erinevaid raviomadustega taimi, sest sügisel on vaja tervist tugevdada. Väike Milvi oligi juba külma saanud, temale korjasin ma jõhvikaid ja natuke piparmünti. Piparmündist keetsin ma talle mõnusa sooja tee ja
panna. Erakapitali mõjutamine on teadagi raskem, aga alustame siis eeskuju pakkumisega vähemalt ühiskondlikest ehitistest. Muide, soomlased on oma järgmise eesmärgina sõnastanud soovi, et puit peab aastaks 2010 saama Euroopa enimkasutatavaks ehitusmaterjaliks. Puitmajade tootmise tööstusest Eestis Käsitsi raiutud ümarpalkelamute püstitamisel on Eestis sajanditepikkused traditsioonid kuna Eesti talumajad on läbi sajandite ehitatud kohalikust männi- ja kuusepalgist. Eestis on säilinud üle 300 aasta vanuseid palkehitisi, mujal põhjamaades leidub aga ka 800 ja isegi 1000 aastaseid puithooneid. Puitmajade tööstusliku tootmise ajalugu Eestis hakkas arenema möödunud sajandi 50 aastatel kus Metsamajandite tootmisbaasides alustati kokkupandavate puitmajade tootmist nii freespalgi kui kilpelementidest. Tänaseks on puitmajade tööstuslik tootmine arenenud eraldi tööstusharuks kus tegutseb enam kui 30 firmat aasta käibega
annaabi.ee 
