kulltuurmaastikku • Ta liigub väga erinevatel maastikel • Teda võib kohata nii metsades, niitudel ja põldudel • Tema meelismaastikeks on alad, kus lage maastik vaheldub väikse metsaga Toit • Suviseks toiduks on metskitsel peamiselt rohttaimed • Talvel sööb ta lume seest välja ulatuvaid puhmaid • Talvel sööb ta veel väikeste puude võrseid ning haavakoort ja –oksi • Toidupuuduse korral sööb ta ka männi- ja kuuseokkaid Pojad • Metskitse tiinus kestab 144 päeva • Tavaliselt sünnib 1 või 2 poega • Pojad sünnivad kevadel • Sündides on nad tähnilised • Täpid hajuvad 2-3 kuuselt. Kuid kaovad täielikult alles talveks • Pojad lamavad põllul, teineteisest umbes 20 m kaugusel • Ema juures ei ole, sest kitsetalled jäävad kõrge muru sees märkamatuks • Aeg-ajalt käib ema imetamas • Nad hakkavad rohttaimi sööma juba paari kuu pärast, mõnikord
metsatukki, vältides suuri metsi. Seetõttu on nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades madal, kuid samas on nende arvukus mujal Eesis üsna kõrge. Talvel peab magamisase olema lumeta. TOIT Metskits on taimetoiduline. Suvel sööb puude-põõsastelehti, rohttaimi ja peenemaid oksi. Talvelvetoiduks on tal puhmataimed, puude ja põõsaste oksad, koor ja pungad, põldudel kraabib ta lume alt orast. Toidunappuse korral sööb ta ka männi- ja kuuseokkaid. ELUVIIS Metskitse paaritumisaeg on Juuli lõpust kuni Augusti lõpuni. Sellel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk
annaabi.ee 
