tumevioletjad. Seemnesoomuste tipp kolmnurkne kuni ümar, ebaühtlaselt peensaagjas. Käbid kinnituvad rikkalikult okstele tüve läheduses. 6. Torkav ja serbia kuusk Torkav kuusk (Picea púngens Engelm.) 5 Pungens torkav. Torkav kuusk ja hõbekuusk on kooskäsitletuna meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliigid. Kodumaaks on Põhja - Ameerika lääneosa, kasvades Kaljumäestikus kuni 3000 m. kõrguseni.. Areaalis 30 kuni 45 m kõrguseks ja kuni 1 m tüvediameetriga puu. Võra kitsas, püramidaalne ja sümmeetrilise kasvukujuga. Kasv aeglasem, kui harilikul kuusel. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Talub hästi linnatingimusi, on võrdlemisi valgusnõudlik. Võrsed: helepruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad. Pungad: suured, koonusjad, pruunikad, vaiguta
Käbid kinnituvad rikkalikult okstele tüve läheduses. Must kuusk suudab kasvada soostunud maadel. Viljuvaid puid kasvab Luual, Järvseljal jm. hajusalt. Väärib senisest enamat kasutamist meil haljastuses. Sordid: 'Doumetii'; 'Nana' 6. Torkav ja serbia kuusk Torkav kuusk (Picea púngens Engelm.) Torkav kuusk ja hõbekuusk on kooskäsitletuna meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliigid. Kodumaaks on Põhja - Ameerika lääneosa, kasvades Kaljumäestikus kuni 3000 m. kõrguseni. Moodustab metsi koos Abies concolor'i, Pseudotsuga menziesii, Picea engelmannii jt. liikidega. Areaalis 30 kuni 45 m kõrguseks ja kuni 1 m tüvediameetriga puu. Võra kitsas, püramidaalne ja sümmeetrilise kasvukujuga. Kasv aeglasem, kui harilikul kuusel. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Talub hästi linnatingimusi, on võrdlemisi valgusnõudlik.