Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
Hukkumise peamiseks põhjuseks on olnud
14
tormikahjustused - tuuleheide ja -murd moodustavad umbes 40% hukkunud puistute
kogupindalast. Järgnevad metsahaigused ja putukkahjustused, vastavalt 18%-l ja 14%-l
hukkunud puistute pindalast. Kahjustustest on endiselt olulisel kohal ulukikahjustused.
Vähenenud on küll põdrakahjustused keskealistes kuusikutes, kuid aeg-ajalt põhjustavad
metsakultuuridele, eriti kuusekultuuridele, tõsist kahju metskitsed. Laialt levinud juure- ja
tüvemädanikest tingitud kahju on suur, kuid selle tegeliku ulatuse kohta ülevaade puudub. Kogu
metsaressursist on erinevate kahjustajate poolt mõjutatud 403 000 ha. Suurimad kahjustajad
pindala järgi on sõralised - 221 000 ha, haavataelik - 55 100 ha, torm 36 900 ha ja juurepess -
31 600 ha.
Metsatulekahjude esinemissagedust arvestades jagunevad Eesti metsad suure, keskmise ja
väikese tuleohuga aladeks