Eesti Vabadussõda
väikeriike ohustama Venemaa, kes arvas, et peale sakslaste lahkumist on Eesti alad nüüd
2010
nende omad. Samal päeval sai aga Eestis kokku Ajutine Valitsus, kes võttis riigiohjad enda
kätte. Aastal 1918 18. november ründasidki Punaarmee väed Narvat ja sundisid Eesti
Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Arvulises ülekaalus ning parema tehnikaga
Punaarmee tungis kiirelt Eestisse, mõne ajaga olid nad juba tunginud Kuusaluni. Vastase
edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Just
seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis
esialgu vähe tulemusi: mehed jätsid mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid
väeosadest laiali. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid
peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored
annaabi.ee 
