KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
Põhimõtteliselt käidi ujumas ära, võeti voori-
mees, kellel lasti end sõidutada rannakarjamaalt mööda suhteliselt viletsat teed
(lagendik ümberringi) linnakorterisse, vahetati riided ja mindi Vanasse Parki prome-
neerima, keeglit veeretama või kontserti kuulama. Rannas ei toimunud sel ajal mitte
midagi. (Aller 1977: 1315)
Esimese Eesti Vabariigi ajal, 1919. aastal ei olnud tegelikkuses veel selge, milline
suund võetakse. Loodi küll haljastus- ja kuurordikomisjon, kuid 1924. aastani oli ranna-
30
piirkond vaikne ja linnal oli mõte anda kuurordimajandus erakätesse. Siis katsetati
Tallinna eeskujul Raekülas esmakordselt segaranda. Tallinnas tehti segarand juba 1923.
aastal. Päris segaranna sai Pärnu keskranna näol alles 1925. aastal. Sellest hetkest algas
tõeline rannaelu ja pruuniks päevitamise kultuur. (Schmidt 1986: 69) Seetõttu hakati
annaabi.ee 
