Arvustus,,Lärmisepa tänava lapsed”
ema, isa, vend Joonase ja õde Miiaga. Lota arvab, et ta oskab kõike. Ent vahel ei
saa ta maailma asjadest kuidagi aru. Kui ema teda õhtul voodisse sunnib, ütleb Lota
talle, et õhtuti, kui me oleme täiesti ärkvel, tahad sa, et me magama läheksime, aga
hommikuti, kui me magame, tahad sa, et me üles tõuseksime...
Lugesin seda raamatut umbes 7 aastat tagasi. Siiamaani on meeles kuidas Lota
tahtis suureks kasvada ning hiilis vihmaga toast välja ja seisis kuuritaga sõnniku
hunnikus.
Seda raamatut lugedes läheb mul tuju alati paremaks. Raamat on hästi positiivne ja
nii mõnigi kord tundub Lota käitumise ja väljendite järgi et ta on väga minu sarnane.
Mulle meeldib see raamat, sest seda raamatut lugedes saab alati nalja ning
soovitan kõigile seda. Raamatu lugemine paneb alati positiivsemalt mõtlema ning
sageli tekib küsimus:,, Kas mina olin kaa selline põngerjas?”