a. novembris Nikolai II poolt kinnitatud Tallinna kaitserajatiste põhiprintsiipidele ja plaanidele kavatseti rajada kaks ühesugust ja teineteise kõrval asetsevat angaaridekompleksi. Polkovnik Aleksandr Jaron, kes oli pandud vastutama kavandatava ehituse sujuva kulgemise eest saatis 1916.a. märtsi algul üheteistkümnele kohalikule ja välismaa firmale kutsed osaleda angaaride projekteerimise konkursil, mida siis veel tagasihoidlikult raudbetoonist Eesti Meremuuseum kuurideks nimetati. Johtuvalt maailmasõjast olid tähtajad väga lühikesed, sest pakkumisi sooviti juba märtsi lõpuks ning ehitamine pidi algama vahemikus 15.aprill kuni 1.juuni 1916. Nii kiiresti siiski ei läinud ning alles 29.aprillil toimunud nõupidamise käigus valiti pakkumiste seast välja Taani firma Christiani & Nielsen poolt esitatud projekt (projekti juhiks Herluf Trolle Forchhammer ja konstruktoriks Sven Schulz), mis nägi ette kolme koorikbetoonist kuplit põhiplaaniga 50 x 100 meetrit
ehitamist ning vastavalt 1911.a. novembris Nikolai II poolt kinnitatud Tallinna kaitserajatiste põhiprintsiipidele ja plaanidele kavatseti rajada kaks ühesugust ja teineteise kõrval asetsevat angaaridekompleksi. Polkovnik Aleksandr Jaron, kes oli pandud vastutama kavandatava ehituse sujuva kulgemise eest saatis 1916.a. märtsi algul üheteistkümnele kohalikule ja välismaa firmale kutsed osaleda angaaride projekteerimise konkursil, mida siis veel tagasihoidlikult raudbetoonist kuurideks nimetati. Johtuvalt maailmasõjast olid tähtajad väga lühikesed, sest pakkumisi sooviti juba märtsi lõpuks ning ehitamine pidi algama vahemikus 15.aprill kuni 1.juuni 1916. Nii kiiresti siiski ei läinud ning alles 29.aprillil toimunud nõupidamise käigus valiti pakkumiste seast välja Taani firma Christiani & Nielsen poolt esitatud projekt (projekti juhiks Herluf Trolle Forchhammer ja konstruktoriks Sven Schulz), mis nägi ette kolme koorikbetoonist kuplit põhiplaaniga 50 x 100 meetrit
annaabi.ee 
