See toob kaasa uute tähtede tekkeprotsessi. Tänu selle on harudes palju noori tähti ja tähekobaraid, kus esineb suhteliselt palju heledaid ja massiivseid valgeid tähti. Linnuteel on halo – ellipsoidaalne struktuur, see on galaktika sfääriline komponent, mis koosneb peamiselt vanadest tähtedest. Halos leidub vanadest tähtedest koosnevaid kompaktseid parvi. Keskmine tähtede kontsentratsioon nendes on mitu tuhat korda suurem kui Päikese ümbruses, ulatudes ühes kuupparsekis kuni 1000 täheni. Päikese ümbruses on tähtede tihedus vaid 1 täht 7 kuupparseki kohta. Linnutee põhimass tuleneb tumedast ainest. Tumeaine Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. Tume aine ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust. Esimesena viitas puuduvale massile Jan Henrik Oort, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Tänaseks
me Hubble'i klassifikatsioonis SBc tüüpi galaktikate hulka, kus: S viitab spiraalsete galaktikate tüübile; B viitab varda olemasolule; ja c näitab, et spiraalid paiknevad suurtel kaugustel üksteisest. Galaktika keskel asub mõhn ellipsoidaalne tähtede struktuur, kus tähtede kontsentratsioon kasvab kiiresti tsentri suunas. Tsentris tähtede kontsentratsioon on ca 300 000 tähte ühes kuupparsekis, mis on 4000 korda suurem, kui Päikese ümbruses. Mõhn koosneb peamiselt vanadest tähtedest, kuigi seal esineb ka noori tähti. Linnutee keskosas asub supermassiivne must auk. Linnutee kese asub Ambur'i tähtkuju suunas. Tema nähtav heledus oleks väga suur kui ketta tasandil ei esineks tolmu ja gaasipilvi. Spiraalsed harud, tolm ja gaasipilved moodustavad Linnutee ketta. Spiraalharude arv Linnuteel ei ole kindlalt teada. Linnuteel on arvatavasti neli suur haru ja mitu väikest.
Kreeka keele eeskujul said paljudest tähtedest koosnevad tähesüsteemid nime galaktika. Meie koduks olevat tähesüsteemi nimetatakse Linnuteega paralleelselt ka Galaktikaks. Linnutees asuvaid tähti uurides on jõutud järeldusele, et: Linnutee on kettakujuline, läbimõõduga 100 000 ly, ketta paksus 1 000 ly Linnutees on vähemalt 200 … 400 miljardit tähte Linnutee tähtede tihedus on piirkonniti väga erinev: tsentris kuni 1000 pc-3 (tähte kuupparsekis) Päikese läheduses 0,1 pc-3 äärele lähemal veelgi väiksem Linnutee mass on ca 0,2 triljonit Päikese massi Linnutee vanus on ca 13 miljardit aastat Linnutee tiirleb ümber oma keskpunkti, tehes täispöörde ca 250 miljoni aastaga Erinevalt Päikesesüsteemist kus tsentrist kaugemad planeedid liiguvad aeglasemalt kui lähedasemad, on Linnutee tähtede liikumiskiirus igal pool
nime galaktika. Meie koduks olevat tähesüsteemi nimetatakse Linnuteega paralleelselt ka Galaktikaks. Linnutees asuvaid tähti uurides on jõutud järeldusele, et Linnutee on kettakujuline, läbimõõduga 100 000 ly, ketta paksus 1 000 ly Linnutees on vähemalt 200 … 400 miljardit tähte Linnutee tähtede tihedus on piirkonniti väga erinev: tsentris kuni 1000 pc-3 (tähte kuupparsekis) Päikese läheduses 0,1 pc-3 äärele lähemal veelgi väiksem Linnutee mass on ca 0,2 triljonit Päikese massi Linnutee vanus on ca 13 miljardit aastat Linnutee tiirleb ümber oma keskpunkti, tehes täispöörde ca 250 miljoni aastaga Erinevalt Päikesesüsteemist kus tsentrist kaugemad planeedid liiguvad aeglasemalt kui