kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühadetähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende juurde, mille maausuline tähendus ja tavad on teada. Erandiks näiteks tõnnipäev (7. detsember) või kolletamispäev (14. oktoober), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid. Aasta jagamisel on aluseks võetud tavakalender 12 kuu ja 7päevase nädalaga. Kuude nimed on võetud erinevatest murretest ja murrakutest. Teatavasti leidub maakeelseid kuunimesid rohkesti ja neid on kasutatud paiguti erinevalt. Näiteks sydakuuks on nimetatud nii jaanuari kui veebruari. Sirvikalendris on pakutud välja vaid üks võimalik valik maakeelseid kuunimesid Maavalla rahvakalender on Tõnu Trubetsky rekonstruktsioon eesti eelkristlikust rahvakalendrist koos vastava ajaarvamise süsteemi ja tähtpäevadega, mille juurde kuuluvad ka maarahva pärimused, tavad ja kombed, tabud ja uskumused.
Maakeelseid kuunimesid aitab meelde jätta nende tähendus. Sydakuu on talve syda, radokuul rajutab ja tuiskab (rado – torm, tuisk, säilinud võro keeles), urbekuul avanevad urvad, mahlakuul puhkevad puudel mahlad, lehekuul puhkevad lehed, pärnakuu lõpus hakkab pärn õitsema, heinakuu on õige aeg heina teha, põimukuu on lõikuskuu (põim – võro keeles viljalõikus), sygiskuu on sygise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hämar hingedeaeg ning jõulukuu jõulude ehk aastavahetuse kuu. jaanuar - näärikuu; veebruar - küünlakuu, vastlakuu, radokuu; märts - paastukuu; aprill - jürikuu, mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar JAANUAR aasta esimene kuu Gregoriuse kal...
annaabi.ee 
