5. saj. pKr ALLAKÄIK. Rooma riik laguneb. Kõnekeel erineb kirjalikust ladina keelest, mida koolis õpitakse. 10. saj. pKr keskaeg, kirjakeel oli olemas, kuid vähesed mõistsid ,,puhast" ladina keelt. Eraldati prantsuse, hispaania, portugali, itaalia. Ladina keelest sai vaid ametlik keel. 18. saj. pKr euroopa ülikoolid ei õpetanud enam ladina keeles. Kalender Caesari poolt välja mõeldud. Mujal maailmas ka ladinakeelsed kuunimed. Calendae kalendid = iga kuu esimene päev. (5. märts neljas päev pärast I kalendi) Loevad aega Rooma linnarajamisest (753 ekr). Kasutatakse eKr/pKr asemel AUC (ab urbe condita = linna rajamisest saati). Praegu 2762 auc. 1. Januarius jumal Januse (alguse/lõppu jumal, kes oli kahe näoga, naeris/nuttis) järgi 2. Februarius febris = talve lõppu/kevade alguse pidustus (Eesti vastad) 3. Martius esialgselt I kuu. Jumal Marsi auks 4. Aprilis Aphrodite järgi 5
selle inimese elu võidupäeva, kui ta jõudis oma Issanda juurde - tema surmapäeva. Eestlastele on läbi aegade olnud armas mardipäev ja kadripäev - Toursi piiskopi ja kerjuste kaitsja püha Martinuse ja püha Katariina mälestuspäevad. Sirvikalender (Maavalla kalender, sirvilauad, sirvid) on kasutusel eesti maausuliste hulgas. Ajaarvamise alguseks on võetud nn "Billingeni katastroof", mille daatum on Rootsis viirsavide meetodil aastalise täpsusega kindlaks määratud. Kalendri kuunimed, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühadetähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende juurde, mille maausuline tähendus ja tavad on teada. Erandiks näiteks tõnnipäev (7. detsember) või kolletamispäev (14. oktoober), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid. Aasta jagamisel on aluseks võetud tavakalender 12 kuu ja 7päevase nädalaga. Kuude nimed on võetud erinevatest murretest ja murrakutest
annaabi.ee 
