Don Giovanni
Leporellot
ajavad taga vihased talupojad Ottavio juhtimisel. Leporello ja Giovanni kohtuvad taas
surnuaias, kus nad on sunnitud kuju endale õhtustama kutsuma. Giovanni valmistub
õhtusöögisk, kuju uurib mehel, kas too kahetseb ka oma naiste vallutamisi ja liiderlikkust.
Mees naerab ta välja ja kuju maksab kätte. Giovanni sureb leekides.
Antud ooperit oli kerge jälgida, puudusid keerukad suhterägastikud. Minu lemmik
lauljaks kuunes Giovanni käskjalg Leporello, kes sobis oma rolli valatult. Oli tõsine, kuid
oskas ka naljakat miimikat esile tuua. Anna osatäitja oli aga võrratu oma hääle poolest, kuna
ta oli selline jõuline, kuid samas leinava naise olek. Kostüümid olid kõikidel väga uhked ja
lava oli põnevalt ülesse ehitatud. Antud teose kohta on raske halbu sõnu leida, kuna ta oli
põneavlt ülesse ehitatud ja lauljad sobisid oma rollidesse suurepäraselt.