Rahvuslik Ärkamisaeg
Selts aitas sinna koondunud rahvusliku
liikumise aktiivil tihedamalt läbi käia. Ühistel läbirääkimistel arenes edasi rahvuslik
ideoloogia ja võitlustaktika. Eesti Kirjameeste Seltsi kuulus rahvast kogu eestist, kuid
põhiline toetuspunkt asus seltsil Tartu- ja Võrumaal.
Väga olulist osa rahvusteadvuse äratamisel etendasid ajakirjandus. Ajalehtede arv
kasvas, suunad mitmekesistusid, suurenes lugejate arv. Omaette kategooria ühiskonnas
kuundasid lehtede kirjasaatja kohtadelt. Tavaliselt kuulusid nad rahvusliku liikumise
kohaliku arhiivi hulka. Suhteliselt kõige enam oli nende seas koolmeistreid ja
14
vallaametnikke, kes esimeste haritlastena maal olid rahvaga lähedalt seotud ning suutsid
tema taotlusi sõnastada. Kasvas talupoegade, aga samuti käsitööliste osa. Ühiskonna
diferentseerudes suurenes linnakodanike panus.
1880