A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Varsti pöö~dus ta ringteelt kõrvale ja ronis edasi üle kaljude. Jõudes alla mere äärde, ta
vilistas.
Talle vastas samasugune signaal ja viie minuti pärast nägi ta ilmuvat paati nelja
mehega.
591
Paat tuli nii lähedale kui võimalik, kuid vesi polnud küllaldaselt sügav, et paat oleks
pääsenud kaldale. Felton astus vööni vette, usaldamata kellelegi oma kallist koormat.
Õnneks hakkas torm raugema, kuid meri mässas endiselt ja paat kõikus lainetel nagu
pähklikoor.
«Kuunarile! Sõudke kiiresti!» ütles Felton
592
Neli meest haaras aerud, aga laine oli liiga kõrge, et aerudega oleks saanud midagi
erilist ära teha.
Siiski suurenes vahemaa lossi ja paadi vahel ja see oli peaasi. Öö oli kottpime ja
paadist oli peaaegu võimatu näha kallast, järelikult ei olnud võimalik eraldada ka kaldalt
paati.
Merel kiikus must täpp.
See oli kuunar.
Sel ajal kui paat nelja sõudja käte jõul kuunari poole liikus, vabastas Felton mileedi
käed nöörist ja taskurätikust.