(vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikut osade kaupa. 5. vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine stantsiste keerukus. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasutamist leiab kuumvormstantsimine. Vasarstantsid Kuumvormstantsimisel deformeeritakse toorikut stantsivagudes. Eristatakse lahtiseid e. kraadisoonega vagusid ja kinniseid e. kraadisooneta vagusid. Vastavate vagudega stantse 3 nimetatakse lahtisteks (kraadisoonega) stantsideks ja kinnisteks (kraadisooneta) stantsideks ning stantsimist selliste vagudega stantsides vastavalt vormstantsimiseks avatud stantsides e.
kasutegur on vastulöögivasaratel (sele 2.10c), millel vasarapead ja nende külge Sele 2.12. Vormstantsitud tooted. a venitatud pikiteljega, b telgsümmeetrilised tooted kinnitatud stantsipooled liiguvad teineteisele vastu. Kuumvormstantsimisel, samuti külmvorm- stantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse. Mehaanilistest pressidest on enimkasutatavad väntpressid ja kruvipressid (sele 2.10). Väntpressidel käitatakse pressi liugurit väntmehhanismi abil. Kruvipressil edastatakse liugurile hooratta kineetiline energia kruviülekannet kasutades. Kuumvormstantsimisega toodetakse maailmas massi järgi suurim kogus stantsiseid. Arvuliselt suurim kogus stantsiseid toodetakse külmvormstantsimisega.
Puudusteks on kõrged nõuded tööriista (stantsi) materjali suhtes, eelkõige kõrge surve tõttu deformatsiooniprotsessis. Külmvormstantsimisel on vajalikud märksa suuremad deformatsioonijõud ja -energia kui kuumvormstantsimisel. Külmvormstant- simine on majanduslikult õigustatud stantsiste massvalmistamisel. Külmvormstantsimisega toode- takse näiteks selliseid tooteid nagu kruvid, poldid, mutrid, needid, naelad. Poldi järk-järguline kujune-
annaabi.ee 
