Joonis 1. Süsinikteraste optimaalsed karastustemperatuurid. 5 Terase kõvaduse HRC ning noolutustemperatuuri leidsin Tabelist 2, kus on näidatud erinevad noolutusviisid ning saavutatavad omadused. Tabel 2. Noolutusliigid ja saavutatavad omadused. Järgnevad arvutuskäigud leidmaks antud võlli kuumutuskestused lahendan Tabel 3 abil, kus on näidatud kuumutuskestused süsinikteraste karastamisel. Kuna tegu on võlliga, kasutan andmeid lähtudes ringi kujust. Tabel 3. Kuumutuskestused süsinikteraste karastamisel. Andmed: Läbimõõt (mm): 40 Karastustemperatuur (C°): ~820 Temperatuur elektriahjus (C°): 800 Kuumutuskestus elektriahjus (mm/min): 1,0 Temperatuur soolavannis (C°): 800 Kuumutuskestus soolavannis (mm/min): 0,25 Temperatuur pliivannis (C°): 800
kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks. 2. Noolutmine - karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Materjali hoitakse allpool faasipiiri vajalik aeg, et saada soovitud kõvadus. 3. Töö metoodika Kõige pealt määrasin katsekehade keemilise koostise ning mõõtsin kõikide kehade HRC kõvaduse. See järel tegin kindlaks kehade karastustemperatuur ning kuumutuskestused. Pärast kuumutamist karastasin kehad erinevates keskkondades (vesi, õhk, õli). Pärast seda mõõtsin kõikide kehade HRC kõvadused, et aru saada, kuidas mõjub karastamine katsekehadele. Olles mõõtmised sooritanud, hakkasin noolutama. Selleks tuli välja selgitada ka noolutustemperatuurid. Pärast noolutamist mõõtsin katsekehade kõvadused ja kandsin saadud tulemused tabelisse. 4. Katsetulemused ja järeldused Katsekehade C- sisaldus ning karastamistingimused
annaabi.ee 
