jõujooni, mis tekitatakse negatiivselt laetud värviosakeste ja maandatud detailide vahele. Mida tugevam on pihustusotsiku ja töödeldava detaili vaheline elektromagnetväli, seda suurem on elektrostaatilise pihustamise efekt. 8. Kuumpihustamine. Pihustamisel on oluline viimistlusmaterjali piisavalt madal viskoossus. Üldjuhul lisatakse viimistlusmaterjalile viskoossuse vähendamiseks lahustit. Teine võimalus viskoossust vähendada on tõsta viimistlusmaterjali temperatuuri. Kuumpihustamisel tõstetakse temperatuuri spetsiaalses kuumutis 40-80C-ni. Kuumpihustamine võimaldab lahustit kokku hoida, vältida voolamisnõresid, tõsta tootlikkust ning parandada viimistluskvaliteeti. 9. Kahekomponendiline pihustamine. Seda pihustusviisi kasutatakse valdavalt lühikese kasutusajaga kahekomponendiliste viimistlusmaterjalide pihustamisel. Selle meetodi puhul segatakse viimistlusmaterjal ja kõvendi vahetult enne pihustamist spetsiaalses pumbas kokku
kuluvuskindluse, korrosiooni vastupidavuse ja terast kaitsvate omaduste järgi. b. Erinevate meetoditega saadavad tsinkkatted on erinevate omadustega. Kuumtsinkimisel saadakse kõige paksem kate ning elektrokeemiliselt, difusioonmeetodil ja tsinkpulbervärvidega saadakse kõige õhemad katted, mis on ka kõige vastuvõtlikumad mehhaanilistele vigastustele. Kuumpihustamisel saadav tsinkkate on erinevalt teistest katetest kihiline ning seega on selles võimalik katete kihtide vaheline korrosioon. Kõige paremini kaitseb korrosiooni vastu kuumtsinkkate. 56. Terase korrosiooni seaduspärasused pinnases ja merevees. a. Teras korrodeerub vahetult pinnasel ning maapinnast natukene madalamal ja natukene kõrgemal. Seetõttu tuleb just neid osi kaitsta kõige hoolikamalt
annaabi.ee 
