Meeled, aistingud
Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt olulise ärritajate
vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustes ning alandada
muutumatute, liigennustatavate ärritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru
uute, veel töötlemata signaalide tarvis.
Adaptsioon võib olla kahesuunaline
1) Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel
näiteks pimedusadaptsioon, kuumisadaptsioon vaikuses viibimisel. Konkreetne näide:
Keskööl jalutades ei pruugi alguses kuulda L appihüüdeid Emajõe kaldal. Kuid pärast
mõneagset vaikuses viibimist suudab inimkõrv eristada tuulemühast vaikseid helisid:
Elu ei hellita, ei ta hellita.
2) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine
kestval või tugeval ärritusel. Harva tunneb L riidesolekut üle keha tärkavate
puuteaistingutena.
annaabi.ee 
