*Jahutusvedelikes on vett kuni 44-50% mis annab tihetuse 1075-1085kg/m*.selle järgi saabki otsustada jahutusvedelike külmumiskindluse üle. *jahutusevedelike kontsentraadid(-72*C) *Lahjendamine destilleritud veega *Valmis segud (-15*...-40*C) *Soovitatakse vahetada iga 2a järel 2.4 Jahutusvedelike omadused: *mürgised *temp. tõusmisel paisuvad rohkem kui vesi *lekkimisvõime on suurem kui veel *madal külmumis temp. *kõrge kuumenemis temp. *sisaldavad veepumba määrdeaineid *sisaldavad korrosiooni vastaseid aineid 2.5 Jahutussüsteemi vead: *Jahutusvedeliku kuumenemise põhjused: *vedelike vähesus *termostaatklapi rike *ventilaatori rike või rihmajamini purunemine *radiaatori ummisatmine *veepumba rike või ajami purunemine *Surve radiaatoris-selle põhjused: *radiaatori ummistamine *mikro mõrad mootori plokikaane põlemiskambris *paisupaagi korgi või radiaatorikorgi rike
teiseks talitlusviisid S4, S5, S7 ja S8 nõuavad suuremat (suuremat lubatud ülekoormatavust) mootori võimsust kui S1. Ajami talitlusviis mõjutab alati selle töökindlust ja tööiga ning jõupooljuhtseadiste valikut. Vaheajaline talitlusviis põhjustab pooljuhtseadistes täiendavaid võimsuskadusid. Sagedased kiirendused ja elektrilised pidurdused põhjustavad pooljuhtseadiste korduvat temperatuuri tõusu. Pooljuhtseadiste tööiga on sageli määratud maksimaalse kuumenemis-jahtumistsüklite arvuga. Elektrilised nõuded. Elektrilised nõuded määravad võimsuse liigi ja toitevõrgu elektrilised parameetrid. Seoses sellega on eriti tähtsad sisendile ja väljundile esitatavad nõuded. Elektriajameid projekteeritakse väga laiale toitepingete vahemikule, alates madalatest pingetest (187...264 V) kuni kõrgemate pingeteni (342...633 V) ning võrgusagedustele 47...63 Hz.
annaabi.ee 
