· Antarktika jää sulab ruttu, mille tulemusena tõuseb merevee keskmine tase 5 meetri võrra. · Vähenevate sademete ning kõrbete pealetungi tõttu väheneb põllumajanduslik tootmine kogu maailmas. · Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb. · Suurem osa Indiast kuivab. · Põud tabab eriti valusalt Põhja-Ameerika edelaosa, Kesk-Ameerikat, Vahemeremaid ja Lõuna-Aafrikat. · Lõuna-Euroopa jääb ilma 70% suvel sadavast vihmast. Kuumaperioodid kestavad keskmiselt 65 päeva kauem kui praegu, metsatulekahjud jõuavad Alpideni. · Euroopas väheneb alla sadav lumekogus 80% võrra, mis tekitab veepuuduse. · Suurbritannias võivad suvised temperatuurid tõusta 45 kraadini. · Kaspia mere veetase langeb 10 meetrit. · Veidi paremad saagid Kanadas ja Venemaal. · Inimtsivilisatsioon hakkab kokku varisema tervel maakeral puhkevad konfliktid ja sõjad. · Gröönimaa ja Antarktika jää sulab ruttu
kliimamuutustele, vähendades toiduainete tootmise võimet, sagenevad põua- ja näljaperioodid ning suureneb ühiskondlik-majanduslik ebastabiilsus. See võib põhjustada taas veenappust ja vähendada selle kvaliteeti. (Millennium Ecosystem Assessment 2005) Kõrbestumine ohustab ka poolkuiva kliimaga Lõuna-Euroopat. 2006. aasta andmetel on Pürenee poolsaarest kõrbestunud 6% ja ligikaudu kolmandik põllumaast on tõsiselt ohus. Kõrvetavad kuumaperioodid ja hävitavad metsatulekahjud muudavad ka keeruliseks keskkonna taastumise. Ka inimtegevusega aidatakse kaasa looduse hävinemisele tulekahjusid süüdates, kas hooletusest või pannes põlema maastikke, kus eelnevalt on looduskaitselistel eesmärkidel olnud keelatud ehitustegevus. Ateena lähedal on sagedased iga- aastased tulekahjud juuli- ja augustikuus, kus teatud linnaosade kõrval põleb maha mets, kuhu paari aasta pärast kerkivad illegaalselt ehitatud eramud. Euroopa ühes suurimas
annaabi.ee 
