poolest silmatorkavalt erinevad. Kontrastina rohelusse uppuvale ja võimsate erosioonivormidega läbistatud Kauai saarele koos ammu kustunud Waialeale vulkaaniga on Suursaarel ülekaalus tegutsevad või geoloogilises lähiminevikus vaikinud vulkaanid. Nende nõlvadelt laskunud arvukad, taimestikuga katmata tumedates toonides, tardunud basaltsed laavavoolud annavad suurele osale saarest sünge, kohati kuumaastikku meenutava varjundi. Selline kontrast on tingitud saarte ligi kuue miljoni aastasest geoloogilisest vanusevahest, mille olemuse tabasid saarte põlisasukad ära juba oma legendides. Maa ja taeva abielust sündis tule ja vulkaanide jumalanna Pele. Paisates vulkaanilõõridest välja sulalaavat, oli ta ühteaegu nii uute mägede looja kui ka kõige tema edasiliikumist takistada püüdva hävitaja. Elades praegusest saarestikust loodes, oli ta oma kadetseva õe, merejumalanna Na Maka O
21. Mille poolest on eriline Islandi loodus? Islandi saarest kolmveerand on viljatu ja metsatu. Maastik on järsk ja mägine ning suures osas liustikega kaetud. Regioonis esineb vulkaanipurskeid, maavärinaid ja seal on palju kuumaveeallikaid, mis muudavad riigi üheks kõige aktiivsemaks vulkaaniliseks piirkonnaks maailmas. Kuumaveeallikaid leidub igas saare osas. Põllumajandusega ei tegeleta, sest sealne pinnamood meenutab kuumaastikku. 22. Milline on Põhja-Euroopa kliima? Skandinaavia poolsaare mägisel alal ning Põhja-Soomes on lähisarktiline kliima. Soome, Rootsi ja Norra sisemaal on aga parasvöötme mereliselt mandrilisele üleminekukliima jahedate suvedega. Briti saartel on mereline kliima. 23. Miks on Põhja-Euroopa kõige väiksema osatähtsusega turismiregioon Euroopas? Turism on hooajaline. Valdav ajast on ilm külm võrreldes Lõuna-Euroopa regiooniga. 24. Mis iseloomustab Soomet kui turismisihtkohta?
sinna aastasadade jooksul täielikult kõdunenud surnukehadest. Paljud neist tühikutest täideti kipsiga. Nii saadi äärmiselt elavaid kujutusi surnutest. Näha on, et paljud hukkunutest hoidsid oma surmahetkel käsi või rätikuid suu ees, et kaitsta ennast tuhapilve mürgiste gaaside eest. St. Helensi purse 1980 Kunagi laiusid St. Helensi vulkaani ümbruses igihaljad okaspuumetsad. Nüüd meenutab see piirkond elutut kuumaastikku. Katastroof toimus 1980. a. 18. mail kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui kohutav plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600 ruutkilomeetri suurusel maa-alal. Orgu sööstis mudalaviin. Vulkaanist 6.5 km kaugusel asuva Windy Ridge`i elanikud hukkusid kõik.Teadlased arvutasid välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadine lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Selle kõrval tundub tormituule kiirus 117
annaabi.ee 
