Kultuuridevaheline kommunikatsioon
Nn töökohademokraatia tööliste osalus otsustamisprotsessides: edukas nt Rootsis, USAs
kukkus läbi.
Ameerikas unistab iga tööline saada vähemalt alama astme juhiks ("foreman"), ei soovi
olukorda, kus tal sel puhul poleks piisavalt võimu. Ameerikas puudub nähtus, mida on
nimetatud "töölisklassi uhkuseks" ("working class pride" Suurbritannias on hakanud
uuemal ajal vähenema, kuid ikka veel tugev, nn "stipendiumilastel" tõsised identiteedi- ja
kuuluvusprobleemid).
Uhkus oma klassi üle:
- Vähendab ärevust (ning, kuni ametiühingud on tugevad, vähendab ka varanduslikku
ebavõrdsust)
- Vähendab sotsiaalset mobiilsust
(Siiski, reaalne sotsiaalne mobiilsus statistiliselt mõõdetuna ei ole USAs kaugeltki nii
suur kui vastav müüt väidab)
Siiski Ameerikas isiklik saavutus tunduvalt olulisem kui päritud seisund päritud vara
tekitab psüühilisi probleeme, ¼ kõrgklassist ("upper middle class") langeb sealt igal aastal