Jutuke - Õunkübarad
sest seal neelab raba su igaveseks, ja arvestades seda, et oled surematu ja keegi sind välja
aitama ei tule, jäädki sinna kaladega tutvust tegema."
,,Ma pole igavene. Ma olen poolinimene ka."
,,Siis sellepärast sa nii tugev oledki... Jah, nüüd tundub kõik loogiline."
,,Mis tundub loogiline?"
Kira alustas kolmandat õuna ja lausus:
,,Kui Hallitiivaline kuuleb või näeb karja juhi käsku tulla, siis sunnib iidne kuuluvusloits
teda otsekohe kuuletuma, heites kõrvale kogu töö mistahes tähtsusega. Ta lihtsalt tuleb
kohale, ka siis, kui antud kutse vaid petteks oli."
,,Aga mina suutsin seda eirata?"
,,Jah, ja sellepärast sa oledki nii eriline, mu kallis."
Kira neelas allesjäänud pool õunast tervelt alla.
,,Mitte elatud sajandid ei loe," lausus Sora mõttessevajunult, ,,vaid puu, millest lõige
tehtud. Sa oled heast materjalist, sa oled surematu."
,,Sa võid teha legende!"
annaabi.ee 
