AJALUGU 1918. aasta novembris tuli noorena Ameerikasse rännanud ja seal jõukaks saanud eestlane Henry Reissar välja ainulaadse ideega luua oma kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. 17. detsembril 1918. aastal allkirjastas sõjaministeerium H.Reissarega lepingu väeosa loomiseks. Uue väeosa moodustamiseks kogunes 19. detsembril Viljandisse grupp ohvitsere koos esialgse relvatusega. Järgmisel päeval olid kuulutustulpadel üleskutsed astuda väeossa nimega "Scouts". Esimesel jõulupühal sai skautide koduks Viljandi loss, kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusvande Eesti riigile. Scoutspataljon tõestas oma kõrget võitlusvõimet eesti rahvale võidukalt lõppenud Vabadussõjas. Esimene pealesõjaaegne Scoutspataljoni järeltulija oli 1993. aastast 1997. aastani Põhja Üksik-Jalaväekompanii. Scoutspataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse otsusega 29
kuid ka füüsiline ettevalmistus ja keeleõpe. Ajalugu Novembris, aastal 1918 tuli noorena Ameerikasse rännanud ja seal jõukaks saanud eestlane Henry Reissar välja ainulaadse ideega luua oma kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. Aastal 1918, 17. detsembril allkirjastas sõjaministeerium H.Reissarega lepingu väeosa loomiseks. Uue väeosa moodustamiseks kogunes 19. detsembril Viljandisse grupp ohvitsere koos esialgse relvastusega. Päev hiljem olid kuulutustulpadel üleskutsed astuda väeossa nimega ''Scouts''. Esimesel jõulupühal sai skautide koduks Viljandi loss, kus Scouts-väeotsa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusvande Eesti riigile. Scoutspataljon tõestas oma kõrget võitlusvõimet eesti rahvale võidukalt lõppenud Vabadussõjas. Esimene pealesõjaaegne Scoutspataljoni järeltulija oli 1993. Aastast 1997. aastani Põhja Üksik- Jalaväekompanii. Scoutspataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse otsusega aastal 2001, 29. märtsil.
annaabi.ee 
