Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
aastast.
Venestusaeg veel kestis. 1895 oli ajakirjandusel sumbunud maastik, mida kajastada
puudus siht, aade. Oma väljaande "sisulise ja välimise täiustamise asemel" valisid
väljaandjad-tmt-d mooduse, "mis näis poliitiliselt rasketes oludes kõige kindlam:
hakati iseennast kiitma ja teisi mustama ning halvustama". Üldine õhkkond
(salakaebused jms) vaid soodustas ebatervet suhtumist.
"Soov igal tingimusel ellu jääda sundis ajalehetoimetajaid tegutsema vahendeid
valimata." Kuulutustepinna tasuvam müümine ei tulnud sel ajal kellelegi tõsiselt
kaalumisele. Jakob Kõrv tõi nt ajalehe jutunurka piisavalt hirmu- ja seikluslugusid,
mis tõstis tema lehe tiraazhi märgatavalt (isegi üle 10 000). Uuenduslikuma ja maj
mõttes otstarbekama lahenduse pakkus välja Ado Grenzstein, kes pakkus kulude
kokkuhoiuks ajakirjanduse ühenduse võimalust (vt EKLA f 38, Grenzstein XIII lk
305), mis aga teiste toimetajate poolt kõrvale lükati.