Miks osades riikides kehtestati diktatuur ja osades jäi demokraatia Pärast I maailmasõda valitses Euroopas pingeline olukord. Olid loodud uued riigipiirid, impeeriumid lagunenud ja seega tekkinud ka paljud uued väikeriigid, nende hulgas ka näiteks Eesti, Soome, Poola ja muud Balti riigid. Uutes tekkindud väikeriikides valitses aga segadus poliitikas, sest enne oli kuulutud suurriikide koosseisu ja kõik otsused olid nende eest ära tehtud. Seega oli vaja valida riigikorravorm. I maailmasõda oli näidanud, et vanad demokraatlikud riigid nagu USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia pidasid vastu ja pigem tugevnesid. Seevastu, et suured monarhiad nagu Venemaa, Türgi, Saksamaa, Austria- Ungari ei suutnud katsumustele vastu panna, ega riiki koos hoida. Sedasi siis demokraatlike suurriikide eeskujul otsustasid uued väikeriigid esialgselt
neil pole midagi ühist - nad on vastandid ülimas mõttes. Nii saab see ilmsiks zoroastrismis, mis 87 oli ,,tegelik" iraani usund ses mõttes, et ta oli valdav nii mõjult kui ajaliselt kestvuselt. Kokkuvõtlikult öeldes on zoroastrism ka äravahetamiseni sarnane kristliku käsitlusega, seda nii jumalapildi, demonoloogia kui ka soterioloogia osas. Zoroastrism on esimene teadaolev usund, kuhu ei kuulutud sünni ja riituse läbi (nagu näiteks ümberlõikamine), vaid mis võeti vastu teatud ratsionaalse sisuga usutunnistuse omaksvõtmise teel. Selle iseloomulikeks tunnusteks olid: usk jumal Ohrmazd`i ehk Ahura Mazda`sse, kes on igavene Olend ning samamoodi sõltumatut eksistentsi omavasse kurjuse Vaimu (Anra Mainyu ehk Ahriman); usk sellesse, et maailma on loonud Ohrmazd ning et käesoleval ajal toimub siin
annaabi.ee 
