Eesti kirjandus II kevad
Kui
pidada silmas, et draama muutub kollektiivseks, siis on seal midagi
enamat. On mitu olulist autorit ja uuendus hakkab mõjutama ka
kultuuripilti laiemalt.
Juhan Smuul
Artur Alliksaar
o 1966 Nimetu saar
Ain Kaalep
o 1967 Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator
Mati Und
o 1968 Phaethon, Päikese poeg
Kui vaadata teatriuuenduse klassikalist avaldusmikuju, siis ideoloogia
kuulutuab pigem seda, et klassikaline draamatekst kaob ära. Valmisteksti
lammutamise tendents tekitab küsimusi. Samas aga on ka taustade
mõttes seoseid. Kui vaadata uuenduse varasemat poolt, siis üks
varasemaid taustautorieid on Bertolt Brecht. Ain Kaalepile meeldis ta
väga. See uuendus Eesti draamas brechtilikult edasi ei lähe. Tulevad uues
taustad: A. Artaud, J. Grotowski, P. Brook. Absurdidraama on selles
komplektis täiesti olemas. Hakkab tulema tekste, mida on kirjeldatud mitut