Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
kirikukatusele, purustades selle ning paisates kirikuseinad laiali." (JUNG 2004:46)
Seejärel tundis Jung kergendust ning vabanemist, kuivõrd oli loobunud sõdimisest vältimatuga.
Samuti tekkis Jungis järjest selgem veendumus Jumalast kui numinoossest ning ambivalentsest
olevusest, kes võib küll olla hea ja armuline, kuid samas ka halastamatu ning kurja tahtega,
nõudes näiteks Aabrahamilt Iisaki ohverdamist või tehes muid ,,jubedusi". Kasvas ka skepsis
oma isa poolt kuulutatava tõe ning kõige kirikuga seonduva suhtes. Jällegi näib kõrvaltvaatajale
peaaegu ilmsena, et tegemist on tüüpilise ,,pastoripoja" alateadliku mässuga ümbritsevate
ootuste vastu. Need nõuavad eeskujulikkust, kiriku au kõrgel hoidmist ning pea ingellikku
käitumist tavaliselt lapselt. Siiski ei näe Jung siin seost isikliku hingeseisundi ning perekonnas
valitsenud pingetega, vaid vaatleb eelpoolkirjeldatut kui objektiivset, numinoosset ja kosmilist
tõeilmutust.