Piiramatu allveesõda- 1915 a Saksamaa alustas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt 10. Ypres` lahing- 22. aprill 1915 Ypres’i lahing – positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. 11. Jüüti lahing- merelahing, I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 12. Verduni lahing- 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 13
7. Mis olid sinu arvates kaks olulisemat sõjasündmust 1915. aastal? Põhjenda oma valikut. · 22. aprill 1915 Ypres'i lahing positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. · Jüüti merelahing - I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 8. Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916. aastal? Mis tulemustega need lõppesid? 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest
Punaarmees teenivad eestlased hakkasid massiliselt üle jooksma. Peale Leningradi blokaadist väljumist taganes rinne Narva jõeni. Sakslased olid Narva jõele rajanud Dannenbergi liini. 09-10.03.1944 - Punaarmee lennukid pommitasid Tallinnat (ka Narvat ja Tartut). 26.07.1944 - Punaarmee vallutas Narva. Sinimägedes kaitses rinnet Eesti Leegion, toimusid verised lahingud. 25.08.1944 - Punaarmee vallutas Tartu. Linna kaitsesid soomepoisid ja metsavennad. 18.09.1944 - Tallinnas kuulutatai välja Eesti Vabariik. Peaministriks määrati Jüri Uluotsa poolt Otto Tief. Valitsus töötas Eesti Panga hoones. Johan Pitka kogus Tallinna ümbrusest mehi ja proovis Tallinnat kaitsta. Loodeti, et kordub 1918 aasta stsenaarium. See varivalitsus arreteeriti punaväelaste poolt. Johannes Pitka 48 üritas koondada relvastatud eesti mehi, et moodustada Eesti armeed. Kokku saadud meestega anti mittu lahingut punaväelaste vastu.
annaabi.ee 
