Jürgen Rooste
olulised ja teoreetilised targutused jätan pädevamatele.
Tunnistan ausalt, et mul osaks õnn tunda luuletajat isiklikult, seega hindamine vaevalt
objektiivne on. Kui Karl-Martin Sinijärv vaimustus Jürgenist vaid õhukese raamatu põhjal,
nõnda mina hoopis rohkem teadlikuna noormehest endast ja lugenuna vähemalt kolm korda
enam ta värsse. Ma arvan, et selline ettekiitmine on lubatud, sest tegelikult näitab juba
"Õlekõrre" sarja kuuluminegi teatavat kvaliteeti. Sarja kujundus on minimalistlik ja kena ning
sisugi toekas. Peale Huma ringi kuulub Jürgen Rooste ka Tallinna Noorte Tegijate ridadesse,
mis küll pole tema loomingut (minu teada) muudmoodi kui lihtsalt innustava impulsina
mõjutanud. Tegelikke poeesia tagamaid tuleks tõesti otsida eesti luule kõrgaegadest. Kui palju
nüüd just Sinijärve mainitud Rummo, Kaplinski, küll aga Henrik Visnapuu, Jaan Isotamm ja
Toomas Liiv