Kahe inimese kooselu
Vana tava kohaselt ei olnud enam sobiv näiteks
poisi ja tüdruku omavaheline vestlemine päise päeva ajal, kahekesi koos teel käimine jne.
Ehalkäimine oli justkui kosjade-eelne kohustuslik ettevõtmine ja noorte tutvusesobitamise üks
vorme. (Kalits, 1988: 22)
Et kosjad korda läheks, selleks tuli kindlasti eeltööd teha. Teadupärast eelnesid tõelistele
kosjadele veel eelkosjad, kus kosjade sobivust kontrolliti. Veel eelmise sajandi esimesel
poolel on levinud nn. „kuulamine“. Kuulueideks või -naiseks oli tavaliselt keegi sugulane või
isamehe naine. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Kui kosjaviinad
vastu võeti, siis oli see kinnituseks, et ka kosjad vastu võetakse. (Meri 2003: 14)
Kosja sõitis peigmees koos isamehega. Nimetusi on isamehel mitmeid: raudkäsi, käpamees,
kosjaisa, käemees, kõrvitsamees, saajavana, ninamees. Kosjasõit oli väga tähtis. Sõidu hobune
7