arvutivõrgud
kasutatakse IPv4 (IP version 4), mis kasutab 32-bitist adresseerimist ja tulevikus IPv6 (IP
version 6), millel on 128-bitine adresseerimine. Üleminekuperioodil kasutatakse IPv6
aadressist ainult 32-bitist osa, et oleks võimalik protokollidevahelisi teisendusi teostavate
marsruuterite abil kahe standardi kooseksisteerimine.
IP aadresse jaotab ülemaailmselt Internet Assigned Numbers Authority (IANA), haldab DNS-
i juurtsooni ja määrab Internetis kasutatavaid sümboleid ja arvkoode. IANA kuulubICANN-i
alla.
Põhjuseks uue internetiprotokolli väljatöötamiseks oli vajaduses suurema arvu IP-
aadresside järele. Esialgu jagati aadresse pillavalt. IPv4-aadress on kaheastmeline (võrgu
aadress ja hosti aadress) ning IPv4 32-bitine aadressiruum on hakanud ammenduma.
232 tähendab küll üle 4 miljardi aadressi, kuid nende ebatõhus kasutamine on viinud IP-
aadresside lõppemisele. Kasutatav 128-bitine aadress lubab teoreetiliselt anda aadresse 2128-
le seadmele
annaabi.ee 
