perekonna rühmitusi. 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. Kuulujutt väljendab ühiseid uskumusi ja hirme. Kuulujutt 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. Ajalooliselt on teada sõjajärgsed ajad, mil vastandatakse ennast ja võõrast. Olulisemad vastandamispaarid on loomulik-üleloomulik, maapealne-maa-alune, kuultuurne-metsik. Üldiselt tekib võõraviha stereotüüpide pealt, näiteks sõjas on vastased vaenlased, halvad. Suur roll on ka kommete, usu ja rassi erinevustel. Võõrad ohustavad eestlaste endi arvates meie identiteeti. Me ei tea, kes nad on ning see hirm teadmatuse ja tundmatu ees tekitab võõraviha ning vallandab mitmeid kuulujutte. Võõraviha kuulujutud tekivad segastel perioodidel, muutuste ajal. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest
annaabi.ee 
