Aristoteles Nikomachose eetika V raamat
suunatud ja mille abil see toimub. Kes viha pärast enda vastu tõstab vabatahtlikult käe, teeb seda vastuolus
õiguspõhimõttega, mida seadus ei luba -- niisiis toimib ta ebaõiglaselt. Aga kelle suhtes? Ilmselt riigi, mitte enda
suhtes. Ta kannatab ju vabatahtlikult, aga ebaõigluse osaliseks ei saa keegi vabatahtlikult. Seepärast ka riik
karistab enesehukutajat ja riigi suhtes ebaõiglaselt toiminuna tabab teda teatud suhtes kuulsusetus219.
Edasi, ei saa iseenda suhtes ebaõiglaselt toimida ka sel põhjusel, et ebaõiglaselt toimija on ainult ebaõiglane ja
mitte tervenisti kõlvatu. See on küll eelväidetust erinev, sest ebaõiglane inimene on alatu samamoodi nagu
argpükski -- alatus ei avaldu tal igas suhtes, nii et ta ei toimi ebaõiglaselt üldises mõttes, sest sellega ju ühel ja
samal asjal võetaks ära ja pandaks juurde sama asi, mis on aga võimatu: see, mis on õiglane ja mis ebaõiglane,