Eesti XX sajandi algul
Teistel rinnetel punaarmee surus sakslased
pidevalt taganema. Emajõe joonel tõrjuti punaarmee ära. Sissetung hakkas ähvardama
Tartut. Üle Põlva Tartu sihis tungis Nõukogude 67. armee väekoondised. Tartu alla
saadeti lisajõude, sest see oleks ohustanud armeegrupi "Narva" tagalat. Kohale
saabunud lisajõud ei jõudnud positsioonidele astuda kui vastane juba hakkas ründama.
Punaarmee ülekaal oli Tartus. 25. augustil hõivati Tartu. Kagu-Eesti vallutamine
tekitas ärevust. Levisid kuulsued, et Eesti on peatselt langemas Punaarmee kätte.
Saksa vägede lahkumine ja Eesti mandriosa minek Punaarmee kätte: Saksa
idarinne rebenes kõikidest suunadest. Eestisse jäämine ähvardas väegruppi "Nord"
äralõikamine Wehrmacht'i peajõududest, kuid Hitler ei tahtnud taandumisest
kuuldagi. Saladuskatte all algatati vägede väljatõmbamist Eestist. 14. septembril
alustas Punaarmee suurte soomusjõudude ja suurtükiväe toetusel pealetungi Väike-
Emajõel. 16
annaabi.ee 
