Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). Kõrvalest Kõrvalest on nähtav osa kõrvast, mis on nahaga kaetud ja koosneb kõhrest. Kõrvalesta abil toimub helide koondamine kuulmekäiku. Kõrvalestal on oluline osa ka ruumilisel kuulmisel. Inimese kõrvalesta saab kasutada peale kuulmistajule ka kõrvarõngaste riputamiseks ja nõelraviks. Armastajatele on kõrvalest erogeenne tsoon. Paljudel imetajatel (kass, koer, hobune) kõrvalest liigub ja pöördub heliallika suunas. Ruuporitaolise kuju tõttu koondab helid kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Keskkõrv
o Otsivad pidevalt uusi kogemusi, ilmneb hea kujutlusvõime ja loogika. Eelistavad endast vanemate laste seltskonda. o Huvipakkuvas olukorras on väga püsivad. o Varakult tunnevad huvi sümbolite, tähtede, numbrite ja abstraktsete mõistete vastu. Kooliiga: o Akadeemiline edukus on reeglina väga hea, kui õpitegevus pakub sobivat väljakutset. Õpiedukus hakkab langema, kui neil on igav. o Õpivad valdavalt kuulmistajule toetudes. Infotöötlus on järjestikune, see eeldab suurt tööd vaimsel tasandil, eelmiste sõnade meeles pidamine. Pildiline materjal ei ole oluline. o Oskused teistega arvestada ja koos tegutseda võivad olla nõrgad, kuna teised lapsed on igavad. o Kohati jääb mulje et tegemist on tähelepanu probleemidega, sest laps õpib kiiremini ning kipub jääma tundides ,,unistama".
annaabi.ee 
