"kuulmisprotsesse" - 1 õppematerjal

Psühholingvistiline essee keeleuniversaalide leidmisest

universaale pole ka leitud. ,,Eesti keele seletava sõnaraamatu" (EKSS) järgi on keel inimese tähtsaim suhtlusvahend, mis annab edasi mõtteid ja tundeid. Keele abil mõeldakse, seda kasutatakse nii suuliselt kui ka kirjalikult. Keel ei piirdu ainult suulise eneseväljendusega, vaid on sümbolite ja reeglite kogum, kuidas edastada infot. Evans ja Levinson (2009: 433) toovad välja viipekeeled, mis häälikulisest keelest erinevad foneetika poolest, sest neis ei toimu kõnelemis- ega kuulmisprotsesse, mis aga ei tähenda, et viipekeeled oleks sellevõrra vähem struktureeritud või väiksemate väljenduslike võimalustega. EKSS kirjeldab viipekeelt kui ,,suhtlemises (häälikulise keele asemel) kasutatavat viibete süsteemi, kineetilist keelt". Keele definitsiooni alla kvalifitseerub järelikult ka viipekeel, kus suhtlemisel kasutatakse kehakeelt, zeste. Senimaani on ainus ümberlükkamatu üldistus kõikide keelte kohta on definitsioon ise: keelt