Kuulmine võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha, hinnata helide tugevust ja saada muud informatsiooni. Inimene kuuleb kahe kõrvaga, seepärast suudab ta määrata, kust ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe kõrvaga, siis ta ei suuda eristada, mis suunast heli tuleb. Inimene võib helisid kuulda põhimõtteliselt kahel viisil. Helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu, või otse koljuluude kaudu. Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselunditele. Helilaineid juhivad kõrvalest, kuulmekäik, trummikile, kuulmeluukesed ning teos olev vedelik. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule isegi väga valju kõnet, ta ei kuule üldse
Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast kõik inimesed kuulevad väljaarvatud need kellel on midagi kõrvadega juhtunud ja nad on kurdid. Inimesed kuulevad kõrvadega. Kuulmine on see, kui inimene räägib kellegagi. Aga kuulmine ei tähenda ainult seda, et sa kuulad kedagi. Kuulmine on ka see, kui sa kuulad muusikat. Või näiteks kui sa tajud helilaineid. Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselunditele. (miksike 2013) 1.2 Kuulamine Kuulaja ei ole alati väga lihtne olla. Sest sa ei pruugi koguaeg aru saada mida rääkija sulle õelda tahab. Aga et seda ei juhtuks, siis küsi küsimusi. Samas ei ole hea olla koguaeg kuulaja. Näiteks valju müra juures ei taha mittekeegi olla. Ja kuulaja peab kuulama ja ära taluma ropu 4 suuga noored, kellega ta peab kokku puutuma. Mittekuulja aga ei pea seda taluma, kuna tema ei kuule
annaabi.ee 
