1)Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse 2)Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsi 3)Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore ossa, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse. 7) Mis mõjutab maitsmismeelt? Maitsmismeelt mõjutab nohu, toidu temperatuur, suitsetamine, vanus. 8) Kõrva ehitus, kuidas toimub heli liikumine ja sellest impulsi saamine kuulmiselundis? 9) Miks füüsikaliselt kuuleme erinevaid helisid? Mis vahemikus? Iga heli tekitab erinevat võnkumist, mistõttu eristame kõrget, madalat, tugev või nõrk. Inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20000 võnget sekundis ehk hertsi. Kõige paremini kuuleme 1000-5000 hertsi helisid, sest see on inimese hääle sagedus. 10)Mis põhjustab kuulmishäireid? Mis tasemest on müra ohtlik? Milline muutus toimub, kui inimesel on kuulmislangus?
Selline kuulmine on kasulik näiteks vaenlase avastamisel - rohukõrrel leviv krõbin mõne ämbliku liikumisest võetakse vastu läbi sääre ning putukas põgeneb. Kaladel on kuulmine vees mõnevõrra raskendatud - seal kipub nimelt mitte ainult kuulmisorgan, vaid kogu keha võnkuma ning heli omadusi ei saagi kindlaks teha (sest liikumisele reageerivad rakud tegelikult keha suhtes ei võngu). See probleem on lahendatud looduses nii, et kalade kuulmiselundis lebab tunderakkudel muust kehast tihedam kuulmekivike - otoliit, mille võnkumine keha võnkumisest erineb. Selle võnkumise erinevuse järgi saabki kala närvisüsteem teada, milliste helidega on tegemist. Lindude, reptiilide ja imetajate kuulmine. Loomad, kes kasutavad kuulmist saagi leidmiselt (nahkhiired, kakud, delfiinid), on tundliku kuulmismeelega ja täpse asukohamääramisvõimega. Kakkude hea ruumiline kuulmine tuleneb nende väliskõrva ehitusest. Kõrv
Roomajatel pole nahanäärmeid, sest nahka pole vaja niisutada (aurumine keha pinnalt on vähenenud, sest keha katavad sarvsoomused). Roomajate seedekulgla võimaldab püütud saaki hästi ära kasutada. Maks on suur, esineb sapipõis. Roomajad on, vaatamata surtele muudatustele siiski kõigusoojased, st. nende kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast. Roomajate nägemiselundis nihutatakse akommodeerimisel läätse kui ka muudetakse selle kõverust. Kuulmiselundis on toimunud muutused, mis võimaldavad roomajatel paremini kuulda. Haistmiselundi iseärasuste tõttu saavad roomajad hingata ka siis, kui toit on suus.Roomaja peaaju on jätkanud arengut, omandades maismaa-selgroogsetele iseloomulikud tunnused. Jäsemete pikenemine, nende toetuspinna vähenemine ja üksikute osade asendi muutmine kere üksteise suhtes soodustab üleminekut roomamiselt kõndimisele ja jooksmisele. Roomajatel võib pea teise kaelalüli
annaabi.ee 
