Psühholoogia alused
millisekundit, kuid ka see näitaja on igal inimesel erinev.
Mitte igasugune ärritus ei kutsu veel esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele
ärritajatele reageerimise vorm- see tähendab,et ärritajatel peavad olema kindlad
kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused.-alles siis muutub ärrituse energia
teadvusefaktiks.
Näiteks:
Nägemisaistingu adekvaatsete ärritajaks on elektromagnetilised lained 380-770
nanomeetrit (lainepikkus) , kuulmisaistingul helilained sagedusvahemikus 16- 20 000
Hz (võnkesagedus)
Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest,näiteks
modaalsus - nägemine,kuulmine, haistmine jne.Ühe modaalsuse piires saab samuti
eristada kvaliteete, nägemise puhul näiteks värvust, heledust,liikumist jne.
Niimoodi võimaldab aisting õieti peegeldada objektiivse maailma omadusi, neid
eristada.
Seda uurides me enamasti eraldame kunstlikult ühe või teise aspekti tajukujundist.