Tõde ja Õigus II Terve tekst
teda peksma."
Niisugune oli direktori arvamus Ja niisugused olid need inimesed, kelle naabruses Indrek nüüd
pidi elama. Need olid suurel määral eesõigustatud inimesed, kui mitte just vormiliselt, siis
vähemalt tegelikult, ja sellepärast oli nendega sekeldamist päeval kui ka öösi.
Esimesed paar nädalat kulusid Indrekul uues ametis peaaegu uneta. Kartes, et ta ehk magades
kella ei kuule, ei julgenud ta õieti uinudagi. Ehk kuigi uinus, helises kuulmeis ka siis, kui uksekell
seisis päris vakka ja kui ukse taga polnud muud kui raksuv külm ja jalge all karjuv lumi.
Magamist takistas siin ka veel üks teine põhjus. Härrade Slopasevi ja Voitinski lõbus elu võttis
aina hoogu. Seltsimehelikust jutungist ja naerust sai sagedasti laul: Slopasev mõmises kui karu
ja Voitinski piiksus linnukesena. Poisid tegid neil ukse taga kassikontserti: krahv mängis