Nimetu
Kõndinuks ta kombekalt jala, oleksid pürjelid talle kummardanud ja omasuguseks arvanud.
Kuid tema sõitis isegi küpsetes aastates veel lasteleluga, mispeale Oberndorfi linna
kõrgestisündinud pürjelitel jäi üle vaid imestunult õlgu kehitada.
Kuid 1884. aastal (ruttame siinkohal pisut ette) avas tema poeg Friedrich, kes oli pärinud oma
kadunud isalt tolle truu sõiduriista, terve jalgratta- ja kuullaagritehase! Ning äri oli tulus.
Kaaskodanikud ei kehitanud enam õlgu. Jalgrataste tegemine oli saanud täiesti sündsaks ja
lugupidamist väärivaks äriks, sest aeg oli oma töö teinud.
Polnud põhjust ka Prantsusmaalt pärit kaasautoril-Pariisi tõllassepa Michaux' nime kandvad
jalgrattad läksid robinal, 500 kuldfranki tükk.
Töösturid, äri- ja kaupmehed olid jalgrattale selgelt tunnustus avaldanud. Turgudele tunginud
annaabi.ee 
